Page 16 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 16
danud. Sel teel votsime ka poistelt voimaluse tarvitada too-
kava kohta arvustavat tooni. Teisest kiiljest on neil voi-
malus oma suurt toovalja ette naha. Kui hoiame asju tea-
tava sihiga alal kooli juures, kas naituse voi loterii jaoks,
siis poisse ei huvita asjade jarjekord. Kui opilasele asi
valmistamise jarel koju lubatakse viia, siis esinevad mitmed
soovid asjakeste ja jarjekorra suhtes.
Neid erisoove voi tellimisi voib ja enamikus tulebki
arvesse votta, kui nad kuuluvad vastavasse tookavaraami-
desse ja opilane on ise suuteline seda valmistama. Eeltingi-
museks on see, et ta peab eelmised tood olema teinud „vaga
hea" peale. Niisugune noue kihutab opilasi valja panema
oma maksimaalseid voimeid. uhte ei voi me siiski unus-
tada, et neis individuaalseis otsinguis voib minna liialdusteni,
kus koik on olenev lapsest, koik on rakendatud lapse teenis-
tusse. Kui aluseks on ainult lapse kalduvused, siis sihitead-
lik kasvatus voib hoopis tagaplaanile jaada ja opilase enese
mina uhekiilgselt esile tulla. Sellest peame meie, kasvatajad,
varakult aru saama.
Joon. 6. Opilaste toid.
14
