Page 14 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

gatavam on see. On opilasi, kes keskmiselt teistest kolme-r
neljakordselt ees, ja neid, kes valmistavad suure vaevaga
mone nigela asjakese. Naib nagu, et asi on taiesti korrast
ara. Mq aga ei tohi unustada, et peamiseks sihiks on too
kasvatuslik killg. Sellelt seisukohalt on kiisitav, kas need
mahajaajad on seeparast meie sihist ja eesmargist maha­
jaajad, kuigi nende fuiisilised voimed ei olnud kiillaldased
tegelikuks tooks. Fliiisilise too produktiivsus voib konesse
tulla alles taisealiste suhtes, noorte juures vaid teatava
maarani. Peagu sama erinevad kui on opilaste iseloomud
ja vaimsed voimed, on ka opilaste fuiisilised voimed. Eri-
nevat joupingutust nouab igalt opilaselt oppeaineis vastuste
andmine. Vaimne valjendus on ajaliselt palju vabam ja pain-
duvam. Kui tooopetuse tulemusi ja tagajargi saaks korvuti
seada, ilma et aega tarvitseks arvesse votta, siis naeksime
hoopis teist pilti, kuigi me ei saa ka selle labi korvaldada.
individuaalse fliiisilise arengu erinevust ega kiirustada ja
mehhaniseerida selle arengu kaiku. Tooopetusetunnis on
meil vastavalt selge pilt opilase individuaalsusest ja sellest
jatkub pedagoogilise mojutamise rajamiseks ja edasiseks
labiviimiseks.
Edasi voiksime teha jareldusi. Rahuldavates
tingimustes metoodiliselt ja ditaktiliselt
onnestunud korralik tooopetusetund haa-
rab uhtlaselt koiki opilasi, vaatamata sel-
lele, et iihel voi teisel on erinevad esemed
v a 1 m i s t a m i s e k s voi fuiisilised voimed on
vahemad ja tookorraldus kujuneb indivi-
duaalseks. Ka too edukust ja kava labitootamist ei
takista mahajaajad ja opetuse individuaalne kaik. Sellele
nahtusele seltsib siiski terve rida kiisimusi: mida ette votta
toos mahajaajatega, kuidas neid hinnata jne. Ei saa ka
eitada, et valmistatavate asjakeste rohkus siiski siivendab
sihti. Mahajaamine mojub rusuvalt meeleolule. Peame
leidma voimalusi sellest vabanemiseks. Seni on vaatlusel
olnud ainult opilane isiklikult. Mahajaamist pohjustab
aga terve rida teisi asjaolusid. Juurdeloodud takistused
tuleks tingimata korvaldada. Seeparast: ei saa
seada sihiks- teatav hulk asjakesi selles
voi teises raudses jarjekorras mehaanili-
selt valmis teha, vaid tuleb hoolitseda mit-
mekesise, huvikiillase ja iseseisva 16 61 a -

12