Page 13 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 13

Tavalisesti laud tombub kuivamisel siidame poolt kume-
                      raks. Valine noorem puu kuivab rohkem kokku ja tekib
                      kumerus aastaringidele vastassuunas, samuti tekib pikkuses
                      koverus. (Suuskade tallapoolne nogu on sel pohjusel „loo-
                      mulik“.) Pikuti kokkutombumise koefitsient on vaike. Vahe
                      on tunduv kokkutombumine laua paksuse juures ka sise-
                      mise nn. surnud puumassi ja valise noore puu kuivamisel.
                           Hooveldamist alustame kumeralt poolelt kahel p5hju-
                      sel: laud plisib paremini paigal, toetudes kahe servaga pin-
                      gile ja kumeralt poolelt on lihtsam tasaseks hooveldada.
                      Alustades esimeseks oonsalt poolelt, me servadelt hoovelda-
                      des voime kergesti iihe neist ohemaks hooveldada. Pealegi
                      vajuks laud hooveldamisel kord iihele, kord teisele servale,
                      sest hooveldamisel laud kdigub paratamatult.
                           Tarvisminev materjal muretsetakse uheskoos. Tarvi-
                      tatakse peamiselt manni- ja kuuselauda. Molemad omavad
                      lopsaka kasvu tottu sirgetoimelist puumassi. Lehtpuu:
                       lepp, kask, haab; saare- ja tammepuud vahem — nad on
                       liiga kovad ja kisuvad mitmetpidi sisse ning on hinnalt
                      kallid.
                           Igal juhul kasitoomaterjal olgu hea. Kuigi materjali
                       kulu on vordlemisi suur ja korduv, siiski kokkuhoidu meie
                      ei saa alustada aiavaartusliku mater jali ostmisega, ega saa-
                       vuta ka seda sel teel. Mater jali kulu „laekub“ vaid kasva-
                       tusliku sihi saavutamisega ja vahest ka osaliselt asjakeste
                       otsesest vaartusest. Asjake laheb kas koju voi jaab kooli
                       oppeainele vastava tootulemusena. Kohati aga ka loterii-
                       asjadeks.
                           Materjali tuleb asjale vastavalt valja anda. Omavoli-
                       list materjali votmist ei voi lubada. Esiteks, see soo-
                       dustab materjali raiskamist ja teatud hoolimatust. Tei-
                       seks, eksimised on sagedased materjali valikul ja mootmi-
                       sel, mis soodustab moningaid ebameeldivusi.
                                                Tookava.
                            Tookava koostamisel tuleb aluseks votta maksev oppe-
                       kava ja teiselt poolt tooriistade voimsus koos opilasmater-
                       jaliga, kui seda nii voiks nimetada. Tooopetuse iiheks hari-
                       likuks nahtuseks on see, et valmistatud esemete jargi otsus-
                       tades kava ei suudeta koigile pingutustele vaatamata iiht-
                       laselt labi votta. Juba esimesel paaristunnil on mahajaa-
                       mised paratamatud. Ja mida rohkem aega edasi, seda mar-


                                                                                11
   8   9   10   11   12   13   14   15   16   17   18