Page 21 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

viilima piki pleki serva suunas. Pleki umbertootamiseks
on tarvis mitmesugusekujulisi plekisepaalaseid servakeera-
miseks ja valtsimiseks. uhendustest on pleki valtsimine ja
jootmine.
Valtsimine. Pleki serv keeratakse 23 m/m laiuselt
(oleneb pleki paksusest ja esemest). Teine serv keeratakse
samas suunas 4—5 m/m laiuselt (pooleks). Keeratud ser-
vad koos moodustavad lahtise ombluse, mis llitiakse ette-
vaatlikult kitsama serva poole maha. Koogivormidel on
ilusam servavalts keerata valjapoole. Servavalts mitte liiga
ligi luiia. Tugeva ja ilusa servavaltsi saame valtsi sisse
traadi asetamisega.

Joon. 11. Metallitoid.
Jootmiseks on vajalikud jootekolb, jootetina, joote-
vedelik ja salmiaak. Pleki pinna puhastamiseks jootmise
voi tinutamise otstarbel tarvitatakse sellekohaselt preparee-
ritud soolhappe lahust. (Soolhappe lahjendamiseks vahehaa-
val tsinki juurde lisada, kuni enam ei lahustu, siis veega
pooleks.) Kolb tinaga asetatakse plekile ja lastakse seista,
et plekk soojeneks, siis libistatakse kolbi pikkamisi edasi ja
vedel tina jookseb pleki vahedesse uhtlaselt. Mitmekordse
jootmisega muutub see maarimiseks. Parast jootmist ese
veega iile pesta, et jootevedelikku korvaldada, mis tekitab
roostet.
Esemed: a) valge plekk (I. C.) : ruut (alused, ripat-
sid), kolmnurk, riba (vormid, vile, korv); juurviljariiv,
soor (tuhatoos), sulepeaalus, vormid, peeker, lehter, plii-
dike, kastrul, vahukulp.
b) Vaskplekist: paberinuga, lukusildid.
d) Alumiiniumplekist: tikutoosikest.

19