Page 6 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 6

SISSEJUHATUS.
                           Kasitoo kui oppeaine saab endale koha teiste oppeainete
                       hulka XVIII sajandi lopul ja omandab varsti kindlad metoo-
                       dilised pohimotted: 1) kasitoo saagu sunduslikuks oppe-
                       aineks, 2) kasitoo kui oppeaine olgu kasvatava iseloomuga
                       jne.
                            Eesti algkooli dppekavast peegeldub sama: „Tdddpetu-
                       ses kasvatuslikkude eesmarkide saavutamiseks tuleb koige-
                       pealt taita lildisi metoodilisi pohinoudeid koikide tooliikide
                       suhtes.“ Siit jargneb: tdddpetus omab nii suurt tahtsust
                       oppeainena, kuipalju ta kasvatuslikult mojub.
                            Tbbdpetusetunnis opilasi jalgides kerkib kohe margata-
                       valt esile hoopis nn. „klassitunnist“ erinev olukord. Meile
                       avanevad lapse tahte- ja intellektuaalsest ilmast avarad ja
                       uued tahelepanekud: 1) iga opilane asub sundimata oma tood
                       tegema, 2) iga poiss ohverdab vahetunnidki oma toole,
                       3) poiste silmad saravad, poisid on roomsad, abivalmis ja
                       avameelsed. Tooopetusetund on nagu kosutuseks neile. Neist
                       ja paljudest teistest tahelepanekuist voime jareldada, et sam-
                       mume oigel teel, millele tahisteks lapseparane, huvikiillane,
                       eluligidane, iseseisev ja isetegev too. Ja mida me veel taht-
                       samaks peaksime kui omi noori opetada, koige rikkaliku-
                       mate teadmustega varustada janeidkasvatada. Et
                       see meil onnestuks, selleks me piistitame sihte ja noudeid,
                       milledeni kohustume joudma.
                            Millised on omakorda tooopetuse nouded, et ta voiks
                       temale maaratud korget iilesannet taita — kasvatuslikult
                        mojuda?
                            Sellele leiame vastuse dppekavast: „Iga asi suudab ainult
                        siis oma ulesannet taita, kui ta otstarve on tapselt ja taieli-
                        kult maaratud, kui sellele otstarbele vastavalt on valitud
                        kohane aine ja kui aine on kohaste riistade ja votete abil
                        umber tddtatud." Tavalisesti puuduvad peagu taielikult koha-
                        sed riistad. Tosi, iiksikute tooriistade abil voime kiill mit-
                        meid asjakesi valmistada, kuid siis ei saa me seejuures
                        konelda praeguseaja koolist ning kasvatusest. Koolil peab
                        olema todopetuse tarvis dppevahendeid. Todriistad on lahuta-
                        tamatud selle eluavaldusega. Vahese opilaste arvu juures
                        voiks piirduda lihekordse tooriistade komplektiga. Kool oma
                        todopetuse riistade poolest ei voiks mingil tingimusel olla
                        nigelam kui umbrusest moni talu voi puusepp.
                                                                 Kaarel Somer.


                        4
   1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11