Page 79 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

3. S u 1 e k a r p. Pinnalaotused. Sisemine osa on sama,
mis kaaneta karp. Enne valmistame sisemise osa, mille
jarele voetakse ja arvestatakse kesta suurus ja pinnalaotus.
Kest kaetakse ainult valjastpoolt. Pind kaunistada.
4. Korvikute iseloomustavaks jooneks on valja-
poole kallakservad. Korviku pinnalaotuse aluseks on ringi
pind. Kulgede katmisviise on kaks: a) Igale ktiljele vas-
tavalt valmistatakse paber, mis on 0,5 cm pikem ja 1—1,5 cm
laiem. Paberi iiks ots kleebitakse lihe nurgaga tasa ja ula-
tub ule teise nurga. Teine paber algab teisest nurgast ja
ulatub tile kolmandast
nurgast, kattes seejuu-
res esimest paberit nur­
gast iileulatuval osal.
Ja nii edasi, kuni ring
tais. Aared pooratakse
alia ja tile serva sisse-
poole. Viimane riba klee­
bitakse tile nurga esi-
mesele. Soovikorral, et
ka viimane nurk oleks iihtlane teiste nurkadega, peame
esimese paberi otsa sedavord lahti jatma, et viimase paberi
otsa alia saaks panna. Seda moodust kasutatakse paaritu
arvu kulgede katmisel.
b) ule iihe kaetakse kiiljed molemast nurgast uleula-
tuva paberiga. Vahepealsed kiiljed kaetakse nurgast nurka.
Aared pooratakse pohja alia ja iileaare sissepoole.
5. (Suuratilro/ngas. Senistel toodel on enam-
vahem iikskoik, mispidi on papp. Suuratironga valmista-
misel peame pappi painutama. Pikuti papp paindub iihtla-
semalt. Ei ole soovitav, et tihenduskohalt papp oleks kahe-
kordne, mis moonutab ringi kuju. Papiotsad ldigatakse vas-
tamisi ohukesteks ja liimitakse kokku. Rongas on soovitav
valmistada kahekordne ja ohukesest papist. Pind ilustada.
6. ummargune lahtine ja kaanega karp.
Aigul valmistatakse papprongas ja vastav pohi. P5hi loi-
gatakse kaaridega. P5hi liimitakse sissepoole.
Kaanega karp on sisult samane. Kaas valmista­
takse hiljem ja alumise osa mooteile vastavalt suurem.
Kaanega karbi valmistamise teine viis. Alumine ja

77