Page 70 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

siinnib joonlaua ja sirkli abil. Sisemine osa valja puurida,
pussiga loigata voi vineersaega saagida. Samuti valine kaar.
See asjake on om valmistada ja nouab ettevaatust. Vaike
nupuke voi klotsike kiilge liimida (voib ka naelaga, kuigi
naelutamisel voib katki minna), millest on kaeparasem kinni
votta.
Tikksaagi on kerge ja lihtne teha. Kui on onnes-
tunud joonestus, siis on poiss raskusest iile.

29. toonadal.
V—VI kl. Reha: augud, pulgad, vars.
Tookaik. Reha otstarbest oleneb kuju ja materjal.
Maal on tarvilikud: rehe-, heina- ja mullareha.
Rehereha on sirge, tugeva ehitusega. Too j mires on vahe
karta ebaonnestumisi. Raskem on varre otsa ja varre aukude
valmistamine. Varre kiilumine on samal pohimottel, et reha
mitte ise ei lohkeks. Heinareha on peenem ja sagedasti kover,
tahapoole otstega. Augud tihedasti ja iihes reas.
Mullareha on naeltest pulkadega. Et niisugused tugevad
naelad tihedasti asetatult mitte rehapuud lohki ei ajaks, peab
augud ette puurima.

30. toonadal.
Toode varvimine ja naitus.
Peitsimine, vahatamine, kerge poleer.
Tookaik. Loppilme, puhtuse ja ilu saame mitmele
toole anda varvimise teel. Nii naiteks manguasjad voidavad
palju varvimise labi.
Poistel on arvamine, et varv katab koik vead. Kuigi
poiste toodel on iiks voi teine viga, voiks niisugused tood
nagu tindipotialused ja kastid lasta varvida, siis igal poisil
on oma silmaga naha ja kaega katsuda viga. Ka on see heaks
oppetunniks, et edaspidi ise valmistades koguni ilma juha-
tuseta ja kontrollita ei oldaks likskoikne ja lohakas.
Vahatamine on harilikum peitsi katmine. Vaha (vaha
ja tarpentin) hoorutakse linase lapiga ohukese, iihtlase
kihina pinnale laiali. Hooruda igat nurka ja tugevasti, jou-
liselt. Teatud aja jarel on tarvis uuesti vahatada. Paar-kolm
korda polituuriga iilekatmine pole veel klill kaugeltki polee-

68