Page 68 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

24. toonadal.
V kl. K ii h v e 1, 1 u s i k a s. Kumerad ja oonsad pinnad..
VI kl. Saeraam. Suurus, materjal.
T 6 6 k a i k. Ktlhvel on armsam lapse mangukann.
Samuti on ta tarvilik majapidamises. Esmalt valmistame
valise kuju. Selleks hooveldame pooliimmariku, iihest otsast
jamedama puu valmis. Teeme kaepideme. Seest oonesta-
miseks paneme too pingipoltide vahele kinni. Ettepole otsa-
ja poldi vahele paneme lauatukikese. Vastu seda lauatukki
on igasugusest hadaohust valjaspool nii peitel kui pink.
Lusikas valmib siis korralik, siimmeetriline, kui joones-
tus on tehtud keskjoone jargi. Esmalt puhastame suurest
laastust kogu too. Siis lopliku valise ja sisemise too kaha
juures. Ja alles lopuks vars. Tavaline materjal on kask, kuid
ideaalne on kadakas.
Saeraami suurus oleneb saelehest. Too aga iseenesest
teeme mone kaesoleva saeraami jargi. Koige esimeseks
valmistame otsapuud ja puurime augud. Otsapuud peavad
tugevast puust olema. Vahepuu on soovitav kergemast
(manni-) puust teha. Vahepuu otsad kujutavad posttappi.

25. toonadal.
V kl. Kurikas. Kuju ja iilesanne. Mustri joones-
tamine — ehtekirjad.
VI kl. P 1 o k k.
Tookaik. Kurika teeme puuhalust. Kiihvlist kujult
suurem, ettepoole laiem ja ohem ja kaepidemega, vaba loo-
mingu kohaselt valmistatud ese. Kuju kaunistame mingi
mustri voi kannu (puueseme) kirjaga. Kiri joonistatakse
ja poletatakse puule.
Plokk. Valmistame voimalikult tapse ratta ja keskele
puurime augu. Aarele viilime soone. Ratta paksusele vasta-
valt teeme hargi. Sobiva puuriga puuritud auguni saeme
servadelt ja tarviline hark on valmis. Plokid annavad huvi-
tavat toomaterjali.

26, toonadal.
M e t a 11 i t o 6.
V kl. P 1 e k i 1 6 i k e d, valtsimine — vormid, vile.
Juurviljariiv.
VI kl. P e e k e r — iihenduse valts, jootmine.
Tookaik. Kae ja kaari tundmiseks peame moningaid

66