Page 50 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 50

saeme piihise pulgad. Kui asetame pulgad alusliistule nurgi
                        vastavatesse pesadesse, siis peavad pulgad olema labiloikes
                        ruudud. Ka asetatakse pulgad serviti ja lapiti, sel juhul voib
                        pulga labiloige kujutada rist- voi piistkiilikut. Nii kuidas
                        otsustame teha, nii ka saeme pulgad. Kui iiks pulk korra-
                        likult lahti saetud, hooveldame laua serva uuesti, asetame
                        saetud pulga mooduks lauale ja tombame joone. Nii tomma-
                        tud joon on klill m/m vorra laiem (pliiatsi otsa paksus),
                        kuid saagides just joontpidi, saag loikab m/m vorra kahele
                        poole korvale. Jallegi laua serv hooveldada ja joon ette
                        esimese pulga jargi. Kui jataksime laua serva hooveldamata,
                        siis saetud servade koverus voib pulkade hooveldamisel alles
                        margatav olla ja sirgeks hooveldatud pulk jaab vahemaks
                        soovitud mooteist. Eriti on seda karta, kui valmistame labi­
                        loikes ruudukujulisi pulki. Ka laua serva on holpsam hoo­
                        veldada kui pulga tahke. Vaatame edasi, kuidas markida
                        alusliistule nurgiasetatavate . pulkade pesi. uhesuguste
                        vahedega pulkadele vastavalt tombame nurklauaga joone-
                        kesed ette. Neile joonekestele iga pulga otsa jargi teeme joo-
                        nestuse. See valjaloige peab aga igal juhul olema madalam
                        kui pool nurkjoone korgust, et pulga kiilgmised nurgad var-
                        jaksid sisseloikeid. Alusliist asetada otstes sissepoole ja
                        pikemale piihisele keskele kolmas liist. Ilu mottes voiks nae-
                        lad luiia tahkude keskkohast sisse. Nurgast liiiies naelapea
                        voiks rikkeid tekitada.

                                                4.  toonadal.
                             V  kl. Votmenagi. Laugaared ja otsad. Konksud
                        ja haagid.
                             VI  kl. Jalapink. Stimmeetria, tapi otsad ja augud.
                             T 6 6 k a i k. Votmenagi valmistamine on algul taoline
                        noanuhise valmistamisega, erineb aare ja otsa laugude poo-
                        lest. Lau hooveldamiseks on noutav joonestus, et hoovelda­
                        misel oleks voimalik tapset laugu teha. Nurgalau hoovelda-
                        misega tegime algust kaardikepi valmistamisel. Laugserva
                        polegi nii raske hooveldada. Enne kui otsalauge hooveldada,
                        peaksime ka otsi hooveldama. Saarase vaikese ahtakese otsa
                        juures vilumata opilaste kaes otsa hooveldamine ebaonnes-
                        tub (killuneb) taiesti. Siin peaksime leppima vaid viilimi-
                        sega. Otsalau hooveldamiseks paneme oma laua pingi kasti


                        48
   45   46   47   48   49   50   51   52   53   54   55