Page 48 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 48

suunas iihtlane-kindel. Kord kas hooveldab kumera kaa-
                        rega   laua  otsad  ohemaks,  voi  nogusa  kaarega  keskelt  ohe-
                        maks. Hoovli peab haarama tugevasti katte ja tugeva kaega
                        juhtima. Et esimest korda hoovlit katte vottes voib mitme-
                        suguseid viperusi olla ja osa neist on tingitud lauast, see-
                        parast peame teatama, et saagimisel on puutoim labi 15iga-
                        tud, mis pohjustab sissekiskumist. Vastavad naited
                        uhes seletustega annavad opilasele toepildi. Puu iseloomu
                        tundmist holbustab mannilaud. Voib kohe vaatlusele votta
                        teisi okas- ja lehtpuid, et pikkamisi harjutada eristama puud
                        lauana. Siis toore ja kuiva puu erinevused. Sellega koos on
                        laua kumeraks kuivamise nahtused moistetavad. Voib-olla
                        kitsa laua juures ei saa muidu kuivamise kumerus marga-
                        tavaks, kui panna samast lauast kaks lauatukikest kord
                        kumerate kord nogusate pooltega vastamisi. Nii on see igal
                        juhul margatav. Et kontrastne pilt on mojuvam, selleks voiks
                        naiteks olla kaeparast eriti suure koverusega lauakesi.
                        Proovides neid hooveldada nogusalt poolelt, piiuame esile
                        tuua suuri koikumisi. Sel puhul seletame laua poole valiku
                        vajadusest hooveldamise algul. Kui hboveldamine onnestub
                        opilasel, siis on mone minutiga pinnad hooveldatud. Kuju
                        andmiseks peame asja joonestama lauale. Et kaesolev kuju
                        on lihtne, siis vastavate mSodete kohaselt joonestame kae-
                        pideme ja ka teise otsa (10 cm pikk, kitsam koht 2,5—4 cm,
                        loige sirgjooneline voi kaarjooneline). Sirgjoonelise kae-
                        pideme voime joonestuse jargi puiida valja saagida ja ser-
                        vad puhastada pussiga. Joonestusel on abiks nurklaud. Iga-
                        sugused sisseloiked ja kahandamised margime nurklauaga
                        ristitommatud joonele. Loomulik, et esimesed joonestused
                        puule on vigased. Seda moistab opilane ise ka, et nii kuidas
                        joonestus, nii on ka too. Et vigadest hoiduda, selleks hak-
                        kame joonestama iga asjakest tooopetuse vihku. Joonestuse
                        isearasuseks on see, et siin ei ole perspektiivi ega ruumilist
                        pilti. On vaid pinnalised vaated: kiiljelt, otsalt, pealt. Joo­
                        nestus aitab arendada asjakese „1 a b i n a g e m i s t“, elus-
                        tab ja rikastab lapse fantaasiat ning arendab tehnilist mot-
                        lemist. Ikka rohutame, et too saagu puhas ja loplikult val-
                        mis. Noapuhastuslauakese tarvituselevotmisel on tarvis 1 i i-
                        m i d a r i i e uhele pinnale. M6ne sonaga teatavaks teha,
                        miks on liimipott kahekordne. Puuliimi ei voi korduvalt
                        keeta, vaid ainult kuumaks ajada. Seda soodustab kahe­
                        kordne pott. Sest kui all vesi keema hakkab, votame liimi-

                        46
   43   44   45   46   47   48   49   50   51   52   53