Page 48 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 48
suunas iihtlane-kindel. Kord kas hooveldab kumera kaa-
rega laua otsad ohemaks, voi nogusa kaarega keskelt ohe-
maks. Hoovli peab haarama tugevasti katte ja tugeva kaega
juhtima. Et esimest korda hoovlit katte vottes voib mitme-
suguseid viperusi olla ja osa neist on tingitud lauast, see-
parast peame teatama, et saagimisel on puutoim labi 15iga-
tud, mis pohjustab sissekiskumist. Vastavad naited
uhes seletustega annavad opilasele toepildi. Puu iseloomu
tundmist holbustab mannilaud. Voib kohe vaatlusele votta
teisi okas- ja lehtpuid, et pikkamisi harjutada eristama puud
lauana. Siis toore ja kuiva puu erinevused. Sellega koos on
laua kumeraks kuivamise nahtused moistetavad. Voib-olla
kitsa laua juures ei saa muidu kuivamise kumerus marga-
tavaks, kui panna samast lauast kaks lauatukikest kord
kumerate kord nogusate pooltega vastamisi. Nii on see igal
juhul margatav. Et kontrastne pilt on mojuvam, selleks voiks
naiteks olla kaeparast eriti suure koverusega lauakesi.
Proovides neid hooveldada nogusalt poolelt, piiuame esile
tuua suuri koikumisi. Sel puhul seletame laua poole valiku
vajadusest hooveldamise algul. Kui hboveldamine onnestub
opilasel, siis on mone minutiga pinnad hooveldatud. Kuju
andmiseks peame asja joonestama lauale. Et kaesolev kuju
on lihtne, siis vastavate mSodete kohaselt joonestame kae-
pideme ja ka teise otsa (10 cm pikk, kitsam koht 2,5—4 cm,
loige sirgjooneline voi kaarjooneline). Sirgjoonelise kae-
pideme voime joonestuse jargi puiida valja saagida ja ser-
vad puhastada pussiga. Joonestusel on abiks nurklaud. Iga-
sugused sisseloiked ja kahandamised margime nurklauaga
ristitommatud joonele. Loomulik, et esimesed joonestused
puule on vigased. Seda moistab opilane ise ka, et nii kuidas
joonestus, nii on ka too. Et vigadest hoiduda, selleks hak-
kame joonestama iga asjakest tooopetuse vihku. Joonestuse
isearasuseks on see, et siin ei ole perspektiivi ega ruumilist
pilti. On vaid pinnalised vaated: kiiljelt, otsalt, pealt. Joo
nestus aitab arendada asjakese „1 a b i n a g e m i s t“, elus-
tab ja rikastab lapse fantaasiat ning arendab tehnilist mot-
lemist. Ikka rohutame, et too saagu puhas ja loplikult val-
mis. Noapuhastuslauakese tarvituselevotmisel on tarvis 1 i i-
m i d a r i i e uhele pinnale. M6ne sonaga teatavaks teha,
miks on liimipott kahekordne. Puuliimi ei voi korduvalt
keeta, vaid ainult kuumaks ajada. Seda soodustab kahe
kordne pott. Sest kui all vesi keema hakkab, votame liimi-
46

