Page 47 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

teatud vilumust. Saagimise lopetanud,
peame jallegi saelehe lahti votma ja sae
uuesti kokku panema. Selle too juures
on ka suur osa viilil.
Valise kaare hooveldame, kuid sise-
mine kaar jaab viiliga ja pussiga puhas-
tada. Viil, nagu iga teinegi tooriist,
nouab oiget juhtimist. Mitte vastupidi
puud viilida, samuti mitte edasi ja ta-
gasi niihkida. Laugaared on vajalikud
pealmistele servadele.
2. toonadal.
V kl. Osa valmistab veel r e s t i.
Noapuhastamislaud - noa-
niihk.
Hoovlite erinevused, korrashoid.
Hooveldamine.
Laua omadused — teadmisi puu
tehnoloogiast.
Joonestuse vajadusest ja algnou-
deist.
Puuliim.
VI kl. Riidepuu lopetamine ja
jargnevaks tooks kirvevars. Hoo­
veldamine, joonestamine, saagimine,
viilimine, varnitsaga katmine.
T o o k a i k. Kuna mitmel on veel
tegemist restiga, siis jatkub aega lasta
poisse ise saagida ohukese (l,3icmpak-
su) mannilaua otsast 20—30 cm pikku-
selt noapuhastamislaua jaoks materjali.
Ristipidi saagimisel kinnitame laua
pingi vahele langus pingi poole. See
vaike iilesanne saega taidetakse kiirelt
ja otse karsitusega oodatakse momenti,
millal haarata hoovlit. Enne aga peab
ette naitama hooveldamist, asendit ja
andma seletusi vaikesest ja pikast
hoovlist. (Vaata joonised 14, 15, 16, 17,
19, 20, 21 ja vastav kirjeldus). Vaike
Joon. 33.
Noapuhas tun laud. hoovel oma luhikese paku poolest pole
45