Page 46 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 46

Iga poiss (V kl.) saab laia sae ja mannilauda 2,6X12,5X
                     X14 cm suuruse tiiki. Laua kliljele tombavad poisid cm vahe-
                     dega jooned ja alustavad piki laua saagimist.
                     Laud  on  kinnitatud  pingi  vahele,  joonestus  saagija  poole.
                     Pulgakeste saagimist alustame paremast servast. Vasak kasi
                     hoiab lauakest vasakult pealt kinni ja paremaga saeme
                     (joon. 13). Kere on kallutatud ette. Saag liigub kae joul ja
                     juhtimisel. Saagimist alustades hoida vasaku kae poial sirge,
                     kiiiinega saelehe iilemise serva vastu ja saag asetada kannaga
                     (endapoolse otsaga) tapselt kohale ja tommata saagi paar
                     korda. Nii valmib soovitav algusvaheke edasiseks saagimi-
                     seks, millest saag ei karga liikke korral valja.
                         Rest. Nii saeme lauakese pulkadeks. Saame 10—12
                     pulka. Valime korralikumalt saetud pulgad ja iiksteise vastu
                     hoorudes saame nad puhtamaks ja siledamaks. Restiks on
                     tarvis 8 pulka. Pulkadest loome naeltega kokku raami. Siis
                     ilma modtmata, silma jargi paigutame 2 vahepulka. Esime-
                     seks sinna poolele, kust olid raami naelad sisse loodud. Kinni-
                     tame need pulgad naeltega. Niitid ei tohi lubada poolikul res-
                     til teist klilge keerata teiste pulkade paigutamiseks, vaid pul­
                     gad paneme alia ja naelad loome pealt, s.o. koik iihelt poolt
                     sisse. Ringipooramisel on ka naelte teisest kliljest loomine
                     paratamatu, mis aga pole selle lihtsagi too juures ilus.
                     Veel tahtsam on aga see oma tilesande suhtes. Kui saag
                     poordub joonelt korvale, peab korgemalt uuesti alustama
                     ettetommatud kriipsu suunas. Plilida laia saagi poorata on
                     ebaoiglane, sest sel korral peame andma saele suuna, mis
                     ei iihtu joonega, ja me peame saagi korduvalt poorama kord
                     iihes, kord teises suunas.
                          VI klassile anname valmistada riidepuu. Riidepuu on
                     asi, mida laheb alati kodus tarvis. Ta kuju ja suurus voib
                     olla mitmesugune, nii kuidas materjal valja annab. Isegi
                     huvitavam on nii.
                         Alguses laud hooveldada, siis joonestus ja saagimine.
                     Kui valmistame iihest tiikist, siis tarvitame ka puuri. Kuna
                     lihtsamad riidepuud on sedavord kerged valmistada, siis
                     piirdume iihest tiikist valmistatud riidepuuga, millele jaab
                     piikstehoidja kiilge. Sel juhul puurime augu molemasse otsa.
                     Sisekaare saagimine toimub tikk- voi kitsa raamsaega. Tikk-
                     saag pistetakse august labi. Kinnitatakse uuesti saeleht ja kui
                     koik saagimiseks korras, siinnib kaarsaagimine harilikul
                     viisil. Kitsa sae juhtimine sujuvalt kaarjoonel nouab juba

                     44
   41   42   43   44   45   46   47   48   49   50   51