Page 42 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 42

disse. Tooriistad arvult ja olekult kontrollida. Lopp-
                       korraldused klassist lahkumiseks.

                                             Toorakendus.

                           Tooopetus liitklassides pole sisult margatavalt raskem,
                      kiill aga tehniliselt. Tehniliste teadmuste opetamiseks pole
                      suur riihmitus hasti juhitav. Erinevus on linna- ja maa-alg-
                      kooles too ajas. Aja suhtelisest vahekorrast latitudes peaks
                      iihtima maa-algkooli VI kl. lopetaja linna-algkooli V kl. lope-
                      tajaga tooopetuses (lahus algkoolis). Olukorda tasandab seer
                      et maapoisid keskmiselt on rohkem too- ja teoinimesed ja
                      teiseks teguriks on klassi kohaselt vanus. Vordlusest saab
                      kiill ainult siis juttu olla, kui linna- ja maa-algkoolid rahul-
                      davates tingimustes tootavad. Erisugune on tooopetuses see
                      moment, et tookava voib erineda ja ka erineb asjakeste suh-
                      tes, ilma et sellest oleks voi tuleks jareldada, et ei taotelda
                      iihist eesmarki ja sihti. Ka ese ise kannab omapara ja ots-
                      tarbe moju. Kui me naiteks vaataksime kava kohaselt reha,
                      siis leiame, et reha valmistamine, materjal ja otstarve on
                      maa-algkoolis hoopis teine kui rehakese valmistamine linna-
                      algkoolis. Peamiselt rohutame kasvatuslikku kiilge, siis too-
                      votteid ja tooriistade kasitsemist.
                           Klisimus voiks kerkida, kas tooopetuses on tarvis kor-
                      rata toovotteid ja kuidas seda labi viia. Kordamine olevat
                      oppimise ema!
                           Peab iitlema, et tooopetuses on kordamine koikjal.
                      uksikud toovotted ja oskused on horedalt kogu oppeaja kohta
                      laiali. Ikka ja jalle saagimine, hooveldamine, joonestamine
                      jne. Too kujuneb erinevate asjakeste valmistamisel siiski
                      alaliseks kordamiseks. Fiiiisiliselt suurema voimetega poiss
                      saab isegi tunda teatud maaral mehhaniseerimist, omab juba
                      teatavat kiirust ja vilumust ning tuleb toime tooga ilma
                      apardumisteta.
                           Tahaksin enne tegeliku too juurde asumist alia kriipsu-
                      tada neid positiivseid momente, mis ilmnevad V—VI kL
                      komplektiga tooopetusel:
                           1)  VI kl. on eeskujuks V kl.,
                           2)  klassidel on voimalus endid vorrelda,
                           3)  VI kl. on uhtaegu ka kordamise voimalus.

                      40
   37   38   39   40   41   42   43   44   45   46   47