Page 39 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 39

lahti ja hooveldame saetud laua serva. Ja nii lopuni. Peeni
                         puljri ei ole tarvis teiselt s.o. saetud poolelt hooveldada. Sae­
                         tud pool voib kiill alia jaada. Enamikule meeldib siiski igal
                        juhul pulki hooveldada. Sel juhul tuleb arvestada saetud
                        pulkadest koige ohemat.
                             Kui molemad klassid on korraga tood ootamas, siis peab
                         seletama V klassile, sest VI klassile on seletus liihem, piir-
                        dub vaid mone lausega. Nii saame peagu korraga poisid
                         toole rakendada. VI kl. ootab ja jalgib iisna kannatlikult
                         V kl. seletuse ajal, sest nende huvi on oma asjale ja segamine
                         ainult viivitab veel. Nii on korra mottes parem. Kuid hari-
                         likult reguleerib too ise. Muuseas on VI kl. juba eelmisel
                         aastal kuulnud seletusi poole korvaga, kui sama asja siis VI
                         kl. seletati. Juhin VI kl. tahelepanu joonestusele, mooteile
                        ja mone lausega tookaigule: Riidenagile ei tohi enne auke
                         puurida, kui on pulgad valmis ja mulle olete ette naidanud.
                        Kui te tahate kohe teada, miks saarane noue, siis veel iiks
                        minut seletuseks, muidu selgub see too juures isegi. Poistele
                         pakub too suurt huvi. Kiiresti, kiiresti on lauda tarvis. Vas-
                        tava-mootelise laua otsast saevad poisid endile materjali.
                         Jallegi alustan ringkaiku lihe poisi juurest teise juurde.
                         Endel, koige mahajaanum toos, ei saa votmenagile traat-
                         konkse valmis.
                             Kontrollides tootamist selgub, et paar hoovlit on
                        nilridad. Tingimata on tarvis neid teritada. Teritamine
                         votab moned minutid aega. Poisid ise pole suutelised
                        selleks. Kaiamisel saab vahetevahel pilku heita klassile.
                         Kasi hoiab ja juhib hoovlirauda vaatamatagi oiges asendis.
                         Huvitav on ikka opilasi jalgida tootamas. Jalgida, milline
                         on neist iihe voi teise fantaasia. Naha, kuidas poiss oma
                         teadmusi ja voimeid igaklilgselt kasutab. Imekspandav on
                         sageli poisikese fiiusiline vastupidavus. Ta suhtumine kaas-
                         opilasesse ei jata midagi soovida. Kuigi tunnis tootulemused
                         on erinevad ning moni isegi ei suuda oma tooga kiillalt hasti
                         toime tulla, iihte aga voime siiski roomustavalt koigi kohta
                         markida: poiss pingutas ja taiendas omi voimeid. Juba on
                         poiss hadas nagile pulkade markimisega. Ilmneb lahendata-


                                                                                  3T
   34   35   36   37   38   39   40   41   42   43   44