Page 36 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 36

Loiked.
                             opilasi huvitab vaga loigata oma nimetemplit. Loige-
                         teks kolbab tiheda iihtlase toimega puu (kask, vaher, lepp
                         jne.). Seda nad katsetavad omal algatusel isegi. Esimesed
                         loiked on tahed ja korged, risti puupinnud. Jargneb korgi-
                         loige, mis on mustrite piltide loigete alguseks. ummarik
                         pudelikork on vaga kohane nimetahtede, pitsatite ja vasta-
                         vate vaiksemate mustrite jaoks. Linoolloigete esimesed vaod
                         annavad siluette loomadest, asjadest. Pilt, mil niihasti valge
                         ja must teineteist taiendavad, on loigete tehnikas korgeim.
                         Linoolloikeid saab valmistada vastavate loikesulgedega.
                         Sirgjooneline loige tuleb korralikum. Niisuguseid loikeid,
                         mil on parem ja vasak killg, peab peegelpildina ette joones-
                         tama. Neist on esikohal igasugune kiri. Et peegelpilti val­
                         mistada loomulikult, selleks joonestame valgele paberile,
                         millel all kopeerpaber on ulespoole. Nii valmib sama paberi
                         alumisele kuljele tapne peegelpilt. Hiljem kopeerimise pee­
                         gelpilti tile kandes saame oige ettejoonestuse loike tarvis.
                         Sirgeid jooni aartele jne. soovitan loigata vahenditult joon-
                         laua abil.


                                                  Toovihk.
                             Igal opilasel on tooopetuse vihk. Esimesel lehekiiljel
                         on tookava. Teisele lehekiiljele margitakse hinnangud val-
                         mistatud esemete kohta. Enne uue too algust peab joones-
                         tama jargmise. Joonestus hinnatud ja vastu voetud, antakse
                         opilasele tarviline materjal. Teisel lehekiiljel koos hinnan-
                         guga kaib ka kuupaev, mis annab iilevaate asjakese tege-
                        mise kestusest. Samasse margime ka puudumised tooopetuse-
                         tunnist ja ka ettetulevad korrarikkumised.


                             Tooopetusetunni naide (12. paaristund-toonadal).
                             Vaevalt on alanud vahetund, kui V—VI kl. poisid on
                         juba endid kasitooklassi ukse taha ritta seadnud ja ootavad
                         opetajat. Saan vaevalt ukse lukust lahti, kui kasitooklassi
                         tormab toohimuline noorus. Neid ei huvita niiud vahetund,
                         sest nad janunevad too jarele. Koik laheb kiiresti. Kes asub
                         pooleli toid jagama, kes tooriistu valja andma. Juba on
                        kuulda hoovliseadmist ja esimesi laaste langeb porandale.


                        34
   31   32   33   34   35   36   37   38   39   40   41