Page 33 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 33

traati ja iihtaegu keerutada. Keerud langevad ja jagune-
                     vad ilhtlaselt tile kogu traadi. Tarvilise arvu keerdude (loe-
                     tud) jarele on hari valmis. Veidi korraldamist nouavad
                     kruustangide vahelt vabanevad traadiotsad. Et need ei segaks
                     pudelipuhastamist, siis nad kaetakse harjastega. Esimene
                     keerd tommatakse otsa poole torusse traadi limber ja koi-
                     detakse kinni. Nii voime valmistada praktilisi asjakesi —
                     lambiharju, harju pudeli pesemiseks, vilespilli puhastami-
                     seks ja kuivatamiseks ja ka tolmu plihkimiseks. Viimased
                     on villastest jamedatest ja koguni mitmevarvilistest longa-
                     .dest.

                                           Vorgukudumine.
                          Lihtsa solmimise teel saab teha ka vaikesi vorke, nai-
                     teks pallikotte jne. Vorgukudumist sellekohaste abinoude
                     —  vorgunoela, piiritsa ehk kabi ja silmlaua — abil voime
                     vaadata juba tehnilisest kiiljest. Materjal ja silmade suu-
                     rus oleneb vorgu otstarbest. Tooopetuses on vaid tahtsad
                     solmed.
                          Peenikesest noorist aasa kinnitame konksu otsa. Pii-
                     ritsale on mahitud harilik niit. Niidi vaba otsa solmime
                     noori klilge. Vasakusse katte votame silmlaua, nii et vaba
                     ots jaaks poidla poole, vasak kasi on kaeseljaga iilespoole.
                      Niit tuleb tile silmlaua noori poolt enda poole. Laheb siis
                     silm laua alt noori aasast paremalt — pealtpoolt sisse, tuleb
                     silmlaua poole silmlaua peale valja. Pingutus, et niidi aas
                      timber silmlaua kokku jookseks ja iihtlasi noori ka silm­
                     laua servani tombaks. Pinguli niidile asetame vasaku kae
                     poidla. Piiritsa poole vaba niidiga heidame aasa ette. Pii­
                      ritsa juhime paremalt alt tiles (III a). Pingutus, ja niit
                     vabaneb poidla alt. Valmib solm. Edasi koik kordub. Tei-
                     nud tarvilise maarani sdlmi, tombame niidiaasad silmlaualt
                     maha. Ja algame sealtpoolt uuesti, kus lopetasime. Nii lid
                      ainult selle vahega, et pisted haaravad niidiaasu. Solmi
                     tehakse mitmet viisi.
                          Kirjeldatud on kalamehesolm. Vastavalt skeemidele
                     voime valmistada jatkusolme ja lenksolme. Suurimat teh-
                     nilist tapsust nouab jatkusolmeline kudumine. Kui ei valmi
                     korralikult solm, vaid moodustab liugleva aasa, siis see vork
                     on vilets. Teades varitsevat viga, on sellest kerge hoiduda
                      —  ainult mitte lodvalt kududa — ja kudumistehnika on
                     iseenesest koige lihtsam. Silmlaua suurusest oleneb silma

                                                                              31
   28   29   30   31   32   33   34   35   36   37   38