Page 31 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

Msimus, kas saame ilma joonestust moistmata opilast toole
rakendada. Too juures on tarvidus puule joonestada, seda
peab opilane suutma. Vahe seisab ainult selles, et joonestus
sellekohasesse vihku slinnib tavalisesti vahendatud moot-
kavas, puule aga loomulikus suuruses. Kuid paberile joo­
nestada on palju kergem kui puule. Joukohased proovid ja
harjutused on ka selleks vajalikud, et stivendada tehnilist
arusaamist ja asjade „labinagelikkust“. Joonestusi tuleb ka
hinnata nagu iga teist opilastood.

Harjatoo.
Harjatoo materjaliks on harjas, johv, juured, rohi.
H a r j a s pestakse puhtaks ja aurutatakse vaavli-
aurus, kuni muutub valgeks. Aurutamisel on harjased laiali
lahtiselt restil, mis asetseb omakorda kinnises sellekohases
kastis.
Johvi kuivatatakse tulises ah jus. Selleks teatav hulk
johvi mahitakse nooriga tihedalt kovasti kinni. Kuivatatud
johv jaab sirgeks ja ei haise, kui hari tarvitamisel marjaks
saab. Puusse puuritakse vaike auk, 2—B mm, mis on pealt
kuni 1 mm. Poletatud valgevask, harja traataas, pistetakse
vaikesest august sisse ja aasast labi harjamaterjal. Pealt
traadist pingutamisel jookseb aas kinni ja tombab johvi
voi harjase vastu augu pohja. Vaga huvitav ja lihtne on
nn. toruharja valmistamine. Selleks voetakse soovitavale

Joon. 2U. Materjali vahelepanemine ja kddridega loika-
mine enne keerutamist.

29