Page 30 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

vale puusse, seks peame selle niiskuse voimalikult kii-
resti jalle korvaldama. Kuum vesi mojub ruttu, ja niipea
kui oleme iile niisutanud, ka kohe tulepaistel kuivatame.
Tavalisesti liivapaberist jatkub, et pinda siledaks muuta.

Joon. 23. Pajakaas, valmistatud pulkadega liidetud
lauast, ja kiilgvaade poona otsast.

Enne varvimist hooruda suruvalt pehmete puulaastudega
voi merirohuga. Mingit tolmu ega prahti ei tohi pinnal
leiduda.
Varvimine voib kevade viimasteks paevadeks jaada,
siis kui aeg ion liihike uue too algamiseks. Vary kaitseb puu-
pinda, teeb asja nagusamaks ja tostab tema vaartust. Var-
videst nimelt kattesaadavam on peits. Kase- ja pahklipuu-
peits on sobiva ja meeldiva pruuni tooniga, lahustub vees ja
on praktiline. Peitsitud pind on niiskuse vastu tundlik. Peitsi
on tarvis tile teha kas vahaga, polituuriga, lakiga, voi ka
lihtsalt varnitsaga. Peitse on igas soovitavas varvitoonis.
Olivarvitood on algkoolis tiilikad. Parem neid mitte teha.
Mangukannid, autod ja laevad, kolbavad varvimiseks ja neid
voiks ka koguni emailvarviga iile varvida.
J o o n e s t a m i s e tile on vaieldud ja lahkuminevad on
olnud vastaspoolte vaated. Vaidluse lahtekohaks on olnud
kiisimus: kas opilane suudab tarvilisel maaral joonestada
ja joonisest aru saada. Elu on andnud vastukaivaid koge-
musi. Kuid teisest seisukohast joonestusele vaadates tekib

•28