Page 29 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 29

peab samuti nouete kohaselt kasitsema nagu iga teist oppe-
                     vahendit. Viili juhitakse kahe kaega, kusjuures see kasi
                     hoiab kergelt viili otsa, kus poole on vajalik suund. Viili
                     juures vasak kasi harjub vordlemisi ruttu ja jatkub ka.
                     selleks joudu.
                          Puurimisel olgu opilane valvel, et puur ei purus-
                     taks labitulemisel tood. Labitehtavat auku tingimata vastu
                     puurida, kui puuri keskteravik on labi joudnud (joon. 22).
                     Pikipuud puurivad spiraalpuurid.
                          Peitliga augu tegemisel tuleb hoiduda kangutamisest
                     augu v&lise puhta aare najal. Augu servad surutakse see-
                     labi alia ja moonutatakse. Peitlile voime liiiia ainult puu-
                     haamriga voi nuiaga ja kaega. Nuri peitel ei loika ristipidi-
                     puud, vaid murendab tiikikesi.
                         Naelutamine. Nael oleks soovitav votta 2,5 korda.
                     pikem laua paksusest. Manni- ja kuuselauas voib kergesti
                     nael laua kill jest valja tulla, kui tihedam aastaring naelale
                     riivavalt m5jub.
                         K r u v i d e 1 e peame augu ette puurima. Kruvipea
                     jaoks on tarvis koonusekujuline pesa teha. Selleks on siivi-
                     tajad. V5ib ka jameda rauapuuriga voi ka pussiga teha.
                         L i i m i m i n e omab puutoos vaga tahtsat osa. Korra-
                     likul tool hea puusepaliim liidab puuosad sama kindlalt, nagu
                     on seda terve puu. Liim ei tohi olla paks ega tarvitamisel
                     veel mitte hanguma tdmbunud. Kaks liimitavat pinda pea-
                     vad iihtima kogu omas ulatuses nagu kahe iiksteisele aseta-
                     tud sirge moiste. Uueks tarvitamiseks ei tohi liimi soojen-
                     damisel enam keeta.
                         Pulgad ja p 6 6 n a d. Pulkade iihendus on seal tar-
                     vilik, kus temperatuur ja niiskus mojuvad. Liim. pole seal
                     vastupidav. Pulga augud peavad olema tapselt vastakuti
                     ja iihes suunas. Vastasel korral iihendus on nork ja hore.
                     Pajakaane valmistamisel on peale pulkade veel ristipidi liist
                     kalasabakujulise nuudiga sisselastud nn. pdon. Poon takis-
                     tab laua kommeldumist mojule paasemast.
                         Varvimine. Enne varvimist tuleb pind selleks ette
                     valmistada. Iga varv kui vedelik imbub kuiva puumaterja-
                     lisse ja endine sile pind tursub ning muutub krobeliseks.
                     Mitmesugused vead saavad puupinnal nahtavaks ja kaega
                     katsutavaks. Varvitud pinda pole enam nii lihtne siluda.
                     Seda peame enne varvimist tegema. Selleks voetakse keeva
                     vett ja niisutatakse ese tile. Et niiskus ei tungiks siiga-

                                                                              27
   24   25   26   27   28   29   30   31   32   33   34