Page 25 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR

saetud servad ei ole 90°. Raamsaega voime saagida soori,
mille labimoot kuni 3—4 cm. Kui augu arasaagimisel kaar
on vaiksem, siis voime vastava puuriga puurida. Vaiksemat
soori peame siis juba vineerisaega saagima.
Hooveldamine huvitab poissi rohkem kui saagi-
mine. Kohe koidab hoovel tahelepanu. Ka hiljem on see
nii. Saagimist peab ta tarvilikuks, ilma milleta ei saa kiill
labi, kuid hooveldamine olevat
paris mehetoo!
Hoovli kordaseadmine.
Poial ja keskmine sorm hoiavad
hoovlit, teised hoovlirauda ja kiilu.
Hoovel on pooratud pohjaga tiles
ja look juhitakse otse taha.
Lahtiloddud raud koos klapiga jaa-
vad pihku (joon. 15). Kruvikee-
rajaga keerame kruvi lahti ja
eraldame raualt klapi. Teritame
kaial ja olikivil peaasjalikult lau-
poolelt. Kai liigub terale vastu,
mitte alt labi, ja raud seisab so-
biva nurga all kaia pinnal. Liikuda Joon. 15.
voib raud ainult paremale-vasa- Vdikese hoovli seadmine.
kule, muutmata algnurka. Loike-
tera anname olikivil (marmor- voi
kunstkivi. Oli on masinaoli ja pet-
rooleumi segu). Hoovliraud peab
olema servadelt 90°. Raudklapp
poorab loigatava puulaastu hoovli-
laastuks. Vdiks juhtuda, et sisse-
kiskumisel laastu loikamine muu-
tub lohestamiseks.
Pikal hoovlil on pealpool eral-
di selleks otstarbeks rauast voi
otsetipuust kiihm-nasa, kuhu
haamriga voib liilia. Muidugi soo-
vitav on puuhaamer molemal ju-
hul. Kinni hoitakse hoovlit vasaku
kaega augu kohast, otsaga toeta-
tud puusale-kohule. Parem kasi on
kliunarnukist liikuv, mitte olast. Joon 16
Enne looki touseb haamer loogi- Pika hoovli seadmine.

23