Page 24 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 24
A s e n d. Saeraam on kallutatud paremale, hambad
on suunatud ette. Parem kasi juhib ja toukab saagi, vasak
hoiab lauast kinni, andes kehale toetust ja hoides ka lauda
vonkumisest. Vasak jalg on suurema voi vahema sammu
vorra ees, olenedes keha kasvust ja kui madalale me peame
keha kallutama ja sellest, millal on tabatud monus asend.
Laud on pingi vahel kinni mitte rohkem tile, kui korgele
jaab saagija kuiinarnukk. See on tarvilik selleks, et sae-
lehele anda pingiga roopsuund. Suuna andmisel on tar-
vis seista oigesti pingi otsa juures, kas veidi paremale
voi vasakule. Kaega hoiame raamist. Kallutus annab
lukkele pikkust juurde. Vasak kasi maarab meie kau-
guse esemest. Joonestus ja laua asetus on saagimisel nii,
et arasaetavad osad langevad saest paremale poole. Algu-
ses asetame sae omapoolse otsa — kanna — oigesse kohta ja
enda poole tombamisega saag valmistab saetee ette. On tar
vilik isegi paar korda ainult enda poole tommata, et sisse-
loik saaks kiillalt siigav, et
saag ei hlippaks liikke puhul
enam teelt korvale. Teelt
valja karates voib saag sat-
tuda kergesti kaele. Saehaav
on kardetav. Poidla sirutame
valja ja klius puudutab ker-
gelt saelehe ulemist aart.
Pikemat lauda ei ulatu
saagima, kui see oleks ase-
tatud piisti. Peame asetama
ja kinnitama pikuti pingile.
Saeme iilalt alia ja enda poolt
valjapoole (joon. 14). Saagi
juhime kahe kaega korraga.
Vasak kasi hoiab noori poolt
raamist, parem kasi kaepide-
mest. Sae hambad on suuna
tud alia. Saagi limber seada
pole tarvis, kiill on aga pi-
kem saag siin parem.
Kaarsaagimisel on
tahtis, et sae suund oleks
roobiti pingile. Kui sae iiks
otstest on madalamal, siis Joon. iu. Pika laua saagimine.
22

