Page 22 - Sõmer, K. (1936) Uusi teid algõpetuses Metoodiline käsiraamat. Tallinn K.K.-ü. „Töökooli“ Kirjastus_OCR
P. 22

Alumiiniumplekiga on voimalus alustada graveerimis-
                        tood.
                            Vitsrauatood on raskemat liiki. Tooriistadest esi-
                        nevad kruustangid, puurid, meislid, tornid, karnid, nestom-
                        baja ja neepeategija. Esemed: piirituslambijalg, triik-
                        rauaalus.
                            Kantrauast valmistame viilimise teel haamri. Viilimine
                        toimub piki pinda. Viilitud pinda peame kaitsma roos-
                        tesse mineku eest lihvimisega. Kasitsi-lihvimine on aega-
                        viitev. Tarvitame selleks kulunud viile ja kriiti ja siis selle-
                        kohast smirgelriiet.
                            Lisatoona oleks iiksikule hobusekamm.
                             *                   Puutood.
                            Kui opilane saab juba sae ja hoovli katte, meeldib tal
                        oma toost raakida. Ta isegi sagedasti raagib sellest. „Mil-
                        lest siida motleb, sellest suu pajatab“. Tahendab, poisile
                        on jallegi too tahtsaks ja armsaks saanud. Noor tahab vaga
                        olla toomees. Siigisel, millal nii tile keeb seda noorustuld,
                        peame panema oige ja kindla nurgakivi kasvatuses. Too-
                        tahe on olenev tooroomust. Meeldiv ja joukohane too katte-
                        juhatatud votete abil voib vastava meeleolu-siititava sele-
                        tuse j uures rakendada poisid ptisivalt toole, et nad otse
                        tarvet tunnevad tootada. Ainult vigade leidmine, oieti veel
                        otsimine, pole oige. Too peab leidma ka tunnustust. „Tee
                        nii, nii on oieti! Nii on parem!“ — olgu meie juhtivad
                        sonad toovotet uuesti naidates.
                            S a a g i m i n e. Esimeseks tooriistaks on saag — lai
                        raamsaag. Ta peab olema iilesandele vastav ja korras, opi-
                        lasele joukohane. Tavalisesti saag on liiga pikk ja koos
                        sellega raske. Opilasel liikke pikkus on alles llihike. Ja mida
                        raskem on saag, seda jouetum on opilane tema juhtimiseks.
                        Saelehe teeme 50— 55 cm pikkuseks. Saeleht peab olema
                        kiillalt terav, hambad murtud, et sisseloige saaks avar sae-
                        lehele vabaks liikumiseks. Saagi tuleb juhtida sirg- ja ka
                        kaarjooneliselt piki ja risti puud, lauda.
                            Molemat katt korraga jouallikana tarvitada ei tohi,
                        sest saag kaotab siis oige suuna kahel pohjusel: kahe kaega
                        hoides ei tunne, millal leht vabalt voi takistatult liigub ja
                        meie kehahoid on ebakindel ning vasitav. Vaheldumisi kate-
                        joudu kasutada pole praktiline, sest peame saagi sellekoha-

                        20
   17   18   19   20   21   22   23   24   25   26   27